kolisin ära

wordpressi.

:O

(õhtuleht)

Kurat ma ehmatasin, kui seda pilti nägin.

kukuuu

Ohooo. Eile olid pulmad ja samas hakkas Eestis kevad lokkama. Juba lõunal Tartu poole liikuma hakates nägime kirjut liblikat. Igasuguseid sääsklasi oli ka liikvel ja täna oli lausa suvine ja kollased liblikad olid ka kookonist (kirjutasin alguses et kookosest) maailma tulnud. Tõesti kaunis päev abiellumiseks, nagu millegi uue ja kauni algus. Umbes viitkümmend toonekurge nägime autosõitudel.

Abiellusid armsad sõbrad Mati ja Anna-Liisa Lõuna-Eestis Tartus Peetri kirikus ja Taagepera lossis. Nalja sai, lõualuud valutasid ka. Vanamees kukkus duširuumis puusa lõhki. Äkki peab homme EMOsse minema. Rohkem ma seda teemat ei kommenteeri, sest ta praegu hüüdis diivanilt, et kirjuta must ainult head. Aga see ei ole hea, see on rõve ja naljakas :D

Nii tore oli see.

Nagu üks kindel Ivar ka ütles, mulle meeldivad inimesed, kes abielluvad ja lapsi saavad ja iivet tõstavad. Aitäh!

trops

Nägin "Pealtängijast" heviaeroobika trenni. Olin sellest varem ka kuulujutte kuulnud, aga nüüd nägin ära. Iseenesest hea idee. Ka mulle meeldis varem ansambel Tool järgi hantleid tõsta ja kõhulihaseid teha. Aga mul tõusis ilge higihais ninna, kui ma nägin neid neiusid puuvillastes hevipluusides (no litritega on musta t-särgi peale trükitud: "I LOVE ROCK"; "HEAVY IS MY LIFE") ja teksades keskmise koormusega kardiotrenni tegemas. Ja siis veel see Tapper. Kujutan ette, kuidas nad backstage'is karjakesi riideid vahetavad. Võib-olla on seal ka mõni dušikökats. Ma ei tea, pole seal ise üldkasutatavatelt aladelt kaugemale jõudnud -- olen seal vaid ühe korra käinud ja ilusad Saksa bändimehed mind taharuumi ei kutsunud ;(

Tingimused võiksid paremad olla. Ma ei maksaks ühe korra eest sada krooni selle eest, et saan lihtsalt Tapperis tund aega taielda ja pärast trammiga higisena koju sõita. Ma ootaksin, et mul on kapp ja võimalus duši all käia. Aga võbi-olla ma eksin ja seal on kõik need võimalused olemas. Samas, kui seda trenni kuskil spordiklubis peetama hakkaks, tuleks hinda kohe kahekordselt juurde. On ikka röövlid.

Talveperioodil oli mul treeningpaus (loe: viitsimatus; väsimus; stress jne), ühe käe sõrmedel võis üles lugeda, mitu korda ma spinninguratta otsa istusin. Aga nüüd võtan küll asja tõsiselt käsile. Alla ei ole vaja võtta väga, aga jõudu on vaja juurde saada. Puhkus hakkab juuli lõpus ja siis tuleb minna Saaremaale rattamatkale.

Pealegi hakkasin lugema blogi kaja.ekstreem.ee ja mul hakkas ausalt piinlik. Siin ma olen, 24 aastat vana, ületöötanud ja stressis, liigutada ei viitsi. Aga minust palju aastaid vanem inimene jookseb maratoni, veedab terve ööpäeva metsas orienteerudes, rulluisutab, sõidab rattaga, kanuutab ja mida kõike veel. Ja tal on kolm last. Kade olen! Aga ka innustunud. Üldse on see suurepärane blogi. Mul tuli pisar silma, kui vanaema ära suri ja kass ära kadus.

Aga liigutamine siis... Hea on see, et kuna ma nüüd elan uues kohas ja ühistranspordiga ei raatsi sõita, käin iga päev jala tööle ja tagasi. Seda on kokku 4 km. Ja juba ma olengi märganud, et kõht on nagu tühjem ja kaal langeb tasapisi. Mu nõrkuseks on seltskondlikel üritustel õgimine. Ma viibiks nagu oma kehast eemal ja see, kes seal asemel on, on ikka rõve õgard.

Aga, üks suurepärane asi, mille avastasin: http://www.exercisetv.tv/. Seal saab paljusid videosid tasuta vaadata. Ja kui mul peaks kõik tasuta vidjod otsa saama, siis võin vabalt osta endale paar-kolm 30kroonist vidjot kuus. Seal on igasuguseid variatsioone. Treenerid on seal lihases ja maskuliinsed, mõni on ka päris mees. Tegin sealt neljapäeval näiteks esiteks "Booty Burn", "Tank Top Arms" ja "Rock Solid Abs" ja 15 min ratast otsa. Kokku tund aega. Kcal põletatud 460. Tegelikult tahaks 500 põletada ikka tunniga, nagu squash'is näiteks, aga kuna ma polnud ammu midagi intensiivset teinud, viilisin päris palju. Võin öelda, et mul siiamaani (täna on laupäev) lihased valutavad, eriti reie- ja rinnalihased.

Sai vist piisavalt üksikasjalik ülevaade.

ühemunakakuraksikud

Neetud küll, rebestasin praegu terve torso ära oma ostuhullusega. Läksin pärast tööd Norde Rimisse, sest mõtlesin, et seal on suurem valik kui Soo Rimis. Soo on meist umbes 600 m kaugusel, Nordekas mingi üle kilomeeteri. Sattusin hoogu ja ostsin palju produkte. Liiga palju üksi kojutassimiseks. Ostsin isegi esimest korda ühe suvikõrvitsa. Plaanisin alkohooli ka osta, aga mõtlesin oma torso peale. Torso oli tähtsam.

Ostukäru oli väga värdjas, tahtis minna ainult vasakule. No mida sa teed sellise jõletisega? Etiketireeglid niisama käru vedelema jätta ei luba, tagasi ei saa minna, sest tagasiminejatele väravad ei avane ja ühesuunaline liiklus ei võimalda. Kärutad ja vihastad. Kahe seitsmekilose kotiga läksingi sadama kaudu ja üle porise tühermaa koju. Raske, raisk. Kandsin ja vihastasin. Nüüd ei tunne enam käsi eriti. Ei ole enam nii tugev, ei ole.

Vaprad ja ilusad olgu ka neetud. See on ikka fenomenaalne, kuidas keegi on juba põhimõtselt surnud, aga siis tuleb sms ja seal öeldakse, et tal on tegelikult tervisega kõik korras, ja siis too tuleb surnuist tagasi. Eepiline. Ja mitu korda see Brooke juba ümber mõelnud on, et kellega ta ikka oma elu veeta soovib. Otsusta ära, vanamoor, pange pillid juba kotti.

Mul on jah suur vajadus närvilisusteraapia või vabastava hingamise või hingava vabastamise järele, nagu näha. Kogu see olukord riigis ja maailmas rusub mind. Enda olukorra suhtes ei pea praegu kurtma, ptjui ptjui ja ptjui, aga kõik need uudised ja töötud inimesed ja sünged prognoosid. Ma tahaks fast foorvardi nupule vajutada ja umbes aastake edasi sõita. Tavaliselt ma üritan selle mõtte kuhugi kaugele ajada ega piina end. Aga täna mul torso valutab.

söögist ja karust

Mul on uus lemmiktoit. Eelmised lemmiktoidud on olnud näiteks kodujuustu-kurgi-tomati-muna salat; tomatisupp; mozzarella, tomatite, oliividega salat. Nüüd meil pole kööki ja on ainult üks kräpp pliidiseadeldis, haiseb ka veel. Pole rõõm toitu teha. Neist nimetatud toitudest muidugi ainult üht tuleb pliidiga teha, aga ikkagi.. Köök asub praegu põlvekõrguse pappkarbi peal. Ebamugav on.. Ostsin siis Felixi ühepajatoitu. Õigemini, alguses ostsin seda Rainerile, kuna mina olen ju tervislik toituja ja ei tarbi valmistoitu. Pole suurem ühepajatoiduaustaja ka. Koolis oli reedeti tihtipeale ühekas. Öäkk. Proovisin seda Felixi oma korra ja nüüd tahaks seda iga päev süüa. Praegu tahaks ka. Meenutab ämma tehtut. Ta paja sees tegi ahjus. Pakendil on küll kirjas, et ei sisalda säilitusaineid ja valmistatud värsketest aedviljadest, aga ei tea kas tõsi ka.. Tõunt keeer! Pakendi peal on vale pilt. Pakendi peal on mingit muud möga kujutatud.

Aga järgmisel nädalal ehitataksegi köök. Köögimees on äge. E-kirjades kasutab kirjavahemärkidena ainult hüümärki. Väga huvitav ja naljakas nähtus. "Mööbel jõuab kohale 11.00! Paigaldus lõppeb õhtul! Valgustite jaoks oleks vaja vedada juhtmed!".

Mul on selgeltnägemise võimeid. Nägin unes väikest musta karu, kes tuli võsast välja. Ma ei saanud teada, kas ta on vaenulik kiskja, pidin üles ärkama. Täna loen Postimehest, et karud on üles ärganud. Samasugune karu oligi, nagu seal pildil. Täna oli rõve unenägu -- nägin unes seda suurt vaablast, keda vihkan südamest. Kui ma mõtlen, kuidas need viiesentimeetrised karvased elukad suvel ringi tiirutama hakkavad, siis süda läheb pahaks natuke ja ei ootagi nagu seda suve. Täna unes tundsin, kuidas üks elukas mu selja peal põriseb. See ongi luupainaja.

Kohe on nädalavahetus!!

pärakutromboon

Oo kaad, kuidas mulle ei meeldi väljend "koorene". Koorene kanasupp, koorene kaste, koorene salat. Sama ilge kui vesi väikese pohlaga. Ma pakun veel ilgeid kokandustermineid: makaronine vormiroog, vorstine ahjupada, munane šnitsel, jahukaste väikese hakklihaga. Alternatiive mul "kooresele" välja pakkuda pole, nii et kooretage rahulikult edasi.

Oijah, midagi jälle ei lähe korda. Tahaks magamistoas juba riideid vahetada, kui tuli põleb, ilma et naabrid seda näeks. Praegu katab meil poolt akent telekakarp. Aaga torso on ikka näha, sest see on pikk aken. Tellisime sinna kena pruuni ruloo, aga see ei lähe nüüd seina. Üks auk ühe kinnituse jaoks sai tehtud, aga teist auku ei saa teha, sest kipsplaadi taga on midagi. Metallraam näiteks. Perse ju.

Eile rääkisin vanamehele, et öösel (vastu laupäeva), olles JÄLLE üksi baarist koju tulnud kellkolmöösel (sest tema tahab alati kellakuuenihommikul olla), käisin duši all ja hakkasin vaatama filmi, kus Brooke Shields oli lesbi ja tema lesbipartner suri ühte haigusesse, mida ma väga kardan, ja et see muutis mul olemise kurvaks. Ta küsis selle peale, et pärakutromboon vä? Jah, täpselt see haigus...

Peegel ei lähe ka kuidagi seina, sest mingi konks on puudu ja jälle tuleb minna Järve keskusesse. Ma vihkan juba seda kohta. See tundub olevat lähim kauplus, kus ehitustarbeid, mööblit ja sööki koos müüakse. Ma olen 2 nädala jooksul juba umbes viis korda käinud seal. See on piisavalt. Kes teab Kalamajas mingit poodi, kus kruvisid ja tüübleid müüakse, see võiks kisada.

uus pastakas

Ma pean endale meelde jätma, et jooga DVD-sid ei tohi enam kunagi osta ega tellida. Tellisin jälle ühe. Mu esimeses jooga DVD-s olid kaks kartulikottides high-on-life vanurit, kes panid endale kaks jalga kaela taha ja mediteeeerisid. Ja ma pidin siis samamoodi tegema. Üks kord võid arvata, kas see oli võimalik. Ma enam pole sinna DVD-sse piilunud. Teine jooga-DVD on kraad modernsem. Aga jälle on vanur! Jälle mul jalad ei paindu. Jälle ma ei suuda mingis poosis püsida. Alaväärsuse kompleks tekib. Ometigigi on mul väga ilus uus roosa võimlemismatt. Mis ma sellega nüüd peale hakkan?! Terve elamine on mul igasuguseid spinningurattaid, reketeid, võimlemismatte, hantleid, hularõngaid ja venitamispaelu täis, aga kes neid kasutab??!!

Teine õpetaja seal jooga-DVDs on trussikutes aasiamees. Seesama siin pildi peal, natuke homolicious. Need trussikud häirivad mind, seepärast ma edasi ei vaadanud.

Mitu asjaolu on muutunud ka selle saja aasta jooksul, kui ma pausi pidasin.

Näiteks lasin endale silmadesse laserit lasta ja näen nüüd ilma prillideta. Protseduur oli väga ulme, aga väga talutav ja lihtne tegelikult. Lihtsalt enne loed ja kuulad teiste inimeste arvamusi ja nemad on väga pussyd olnud. Siis kardadki ja oled ise ka pussy. Xanaxit võib ka võtta. Pärast pidi 4 tundi silmad kinni olema ja see oli natuke igav. Praemuna kukkus põrandale. Soovitan seda kõigile oma patsi entidele.

Teiseks: kolisime ära. Kalamaja piirkonda Ilmarise kvartalisse. Meil ei ole veel kööki ega garderoobkappi ega riiulit ega nagi ega diivanilauda ega elutoakardinaid, aga ikka on tore olla. Pesumasin on. Esimest korda elus. Raha ei ole.

Eelmises postis teatasin ka oma lemmiklooma Miku (missjuuu!) lahkumisest. Nüüd on mu vanematel uus kass. Ta kasvab umbes meetripikkuseks. Nagu siin teisel pildil umbes. See pole fotošopitud. Ma juba soojendan temaga suhteid, et ta mind tulevikus une pealt ära ei mõrvaks. Luban tal oma juukseid närida.


Kolides käis mulle närvidele see, kui keeruline on oma prügist lahti saada. Meil oli kaks suurt kotitäit vanu riideid ja jalatseid. Uurisin ja puurisin netist, et kuhu viia. Sinna Paide tn Uuskasutuskeskusesse ma ei julgenudki viia, sest seal võetakse kott lahti ja valitakse, et mis trendikas on. Et see on liiga suur number, see on nii kole, me ei taha seda. Internetist lugesin selliseid jutte. Viisime Humanasse.

Siis oli vaja kõrvaldada 1 jalatsikapp, 1 riiul, 1 mingi ebamäärane kapike, hunnik ajalehti-ajakirju (sest meie vana kortermaja prügikaste 2 nädalat ei tühjendatud), 1 arvutikorpus, 1 monitor. Kõndisin ükspäev tänaval ja nägin suurt autot: Kolatakso. Okei, helistasin ühel pühapäeval (veebisaidil seisab rasvases kirjas: Töötame 7 päeva nädalas!), et tulge siia, ma tahan asju ära anda. Unine mees (kell oli u 12) ütleb, et pühapäeval ei tööta. No teeme siis esmaspäeval kell 18.00. Diil. Esmaspäeval kell 17.50 oli meil kolahunnik ilusti maja ees ootamas, aga Kolataksot ei kuskil. Tunni pärast helistasin, et kus olete. Siis rahulikult vastati, et poolteist tundi jääme hiljaks. Sitt ja kurat. Lõpuks nad siis tulid. Muide, maksma pidi ka selle lõbu eest: 400 kr. Ma mõtlen, et me oleks pidanud tellima hoopis mingi suvalise kaubiku, mille eest maksad 200 kr tunnis, ja viima need asjad lihtsalt Lasnamäele jäätmejaama.

24-aastaseks sain ka vahepeal.

annely platseebo

Viimased nädalad ei ole mul väga roosilised olnud.

Esiteks olin ma haige. Neelupõletik ja kopsupõletik ja mida kõike veel. Tegelikult oli mingi tavaline viirus, aga see oli visa ja kestis umbes poolteist nädalat. Praegu esimesi päevi tunnen end taas nagu inimene. ja jõuan vist sportigi tegema hakata. Köha oli suur ja hääl oli ära. Vahepeal oli lausa 38 kraadi palavikku.

Ma ei teagi, mis alustel ma praegu oma õnnetusi loetlema hakkasin, aga kõige hullem on see, et mu kass suri ära nädal aega tagasi. Jäi raskelt haigeks. Ta oli umbes 13-14 aastane. Minu lapsepõlvekass. Pereliige. Kui ema ja isa ta maha matsid, oli vikerkaar taevas. Nädalavahetusel kodus Märjamaal oli ikka kurblik küll. Kogu aeg ootad, et ta ilmub kuskilt välja. Kui tuled autost välja, ootad, et ta sind tervitama tuleb näugudes. Praegugi kisub pisarale.


Ja kolmandaks ma tahtsin halada töö pärast ka, aga selge on ju, et tähtsam on pereliikmed, lähedased ja sõbrad ja tervis.

saatuslik kakajunn

Naised, kaua me juba oleme kandnud madala värvliga pükse ja seelikuid? Alates üheksakümnendate lõpust vms? Aga miks, miks, ma küsin, on suurem osa sukkpükse ikka veel umbes tissideni? Milleks need ei või olla madala värvliga? Mul on igatahes ebamugav. Kui mul on sukkpükse vaja, võin 10 minutit sukariiuli ees seista. Nii palju variante... Uurin ja puurin neid pakke, aga kuskil ei ole kirjas, et need konkreetsed ei ulatu tissideni. Paar korda on õnnestunud isegi madalaid saada. Miks see ei võiks olla standard nagu... Sest kõrge värvliga pükse kannavad praegu niikuinii ju ainult Keira Knightleyd ja Pärishiltonid, kellel pole grammigi pekkigi.

Mul on Achilleuse kand haige. Vasakul jalal vasakul pool kanda. On valu näiteks hommikuti ja siis kui astuda. Tagatipuks väänasin bussist välja astudes sama jala välja. Ei ole lihtne see elu.

Kas ma olen ainus, kes arvab, et see kuulutus on väga friiki?